;){kind=logo}
36 aastat teadmatust ja siis „kingiks” maksavähk
Ilus noorus. 1985. aastal olin ma 20-aastane, kogu elu alles ees, ja ootasin oma esimest last. Kõik oli korras kuni viimase raseduskuuni, kui tekkisid imelikud kõhuvalud. Olin enam kui kindel, et nii sünnitus algabki. Läksin igaks juhuks kohe Saaremaal arsti juurde, aga midagi kahtlast ei leitud ja sünnitus ka ei alanud. Piinlesin kodus ja lõpuks saadeti mind edasi Tallinna. „Oh, oleks vaid nii, et sünnitan ära ja kohe koju tagasi,” vasardas mu peas. Teadmatus on alati kõige hullem!
Tallinna arstid olid alguses samuti nõutud, aga siis selgus, et valude põhjuseks oli sapipõis. Nüüd läks kiireks ja mind saadeti kohe operatsioonile. Kaks päeva pärast operatsiooni otsustati sünnitus esile kutsuda.
Sünnituse järel lootsin, et sellega kõik piirdub ja saame lapsega lõpuks kenasti koju sõita, aga kõhuvalud jätkusid. Peagi suunati mind järgmisele operatsioonile. Operatsioonide käigus tehti mulle korduvalt vereülekandeid.
Aeg parandab aga kõik haavad ning viimaks saime lapsega haiglast koju kosuma ja kasvama minna. Mõne aasta pärast sünnitasin teisegi lapse ja elasime tavapärast elu. Miski ei andnud märku, et mu kehas võiks midagi valesti olla.
20 aastat möödus linnulennul ja lapsed olid juba suured, kui hakkasin tundma imelikku väsimust. Asjad, mis olid seni olnud lihtsad, võtsid nüüd korralikult energiat. Ei aidanud vitamiinid ega ka puhkus.
Enda mõistus oli otsas ja otsustasin minna arsti juurde. Selgus, et maksanäitajad on korrast ära. Minu esimene reaktsioon oli šokk! Mis mõttes, kuidas nii?
Täiendavate uuringute käigus tuli välja, et mul on C-hepatiit! Minu teada see haigus ei käi ju mööda tavalisi inimesi, ma olen ometigi täiesti korralik pereinimene?! Guugeldasin ja sain teada, et tegelikult ma kuulun riskirühma. See 20 aasta tagune saaga oli mind kätte saanud. Koos vereülekandega olin saanud ka C-hepatiidi viiruse, mis ilma mingitki märki ilmutamata vaikselt minus elas.
Enesetunne oli üpris kehv, lisaks väsimusele ka pea- ja liigesevalud. Arst oli nõutu, sest tõhus ravi sel ajal veel puudus.
Piinlesin veel 15 aastat, kuni läksin uuesti Tallinna arsti juurde. Kontrolliti nii C-hepatiidi kui ka maksanäitajaid ja öeldi, et ravi on nüüd õnneks olemas, aga minu näitajad ei olnud siiski veel nii halvad, et saada seda ravi riigi kulul. Jah, siis rahastas Haigekassa vaid juba tõsisema maksakahjustusega inimeste ravi. Olin muidugi õnnelik, et näitajad veel nii halvad ei olnud, kuid samas tõrkus mõistus uskumast, et ravi on olemas, aga mina seda veel ei saa.
Aeg möödus, läksin uuesti arsti juurde ning siis õnnestus mul juba ravile pääseda. Ja te ei kujuta ette – viirus kadus mu kehast, saingi terveks! See oli minu jaoks kirjeldamatu õnn!
Vabanesin kurjast ja piinavast haigusest vaid lühiajalise tabletiraviga. Imeline tunne!
Kuna C-hepatiit on salakaval ja võib põhjustada ka hilisemaid tüsistusi, jätkasin pärast edukat ravi kontrollis käimist. Ühe järjekordse kontrolli käigus märkaski arst maksas midagi kahtlast ja selgus kurb tõsiasi, et see on pahaloomuline kasvaja. Kogu minu maailm varises taas kokku! Seega oli 36 aastat arenenud minu sees vaikselt maksavähk… Hea uudis oli vaid see, et algstaadiumis vähki oli võimalik veel eemaldada. Operatsioon läks arsti sõnul ootuspäraselt ja nüüd pean vaid iga nelja kuu tagant kontrollis käima. Tervis on praegu korras.
Õues on kevad ja mina sätin end sel kuul peagi taas kontrolli. Lapsed on juba suured, olen kolmekordne vanaema ja jalutades mõtlen ikka vahel, et mis oleks küll saanud, kui mu haigus oleks diagnoositud liiga hilja.
Olen soovitanud mitmel tuttaval kindlasti kontrolli minna, kui olen saanud teada nende kunagistest operatsioonidest ja vereülekannetest. Anna endale võimalus olla terve!
Täida lihtne riskiküsimustik siin: https://www.chepatiit.ee/riskikusimustik/
Nakkushaiguste arst dr Irina Kivi
C-viirushepatiit on C-hepatiidi viiruse põhjustatud maksapõletik. C-hepatiidi viirus levib peamiselt nakatunud vere kaudu, aga ka sugulisel teel ja nakatunud emalt vastsündinule. Seega riskirühma ei kuulu ainult süstivad narkomaanid, vaid C-hepatiidi viiruse võis saada ka vereülekannetest, mis tehti enne 1994.aastat, mil viiruse olemasolu doonorveres veel ei kontrollitud. Samuti on nakatumine võimalik nakatunud seksuaalpartnerilt, tervishoiu- ja hoolekandeteenuste osutamisel ning ka koristamise ajal, näiteks prügikastis olevatelt süstaldelt. Viirus ei levi olmekontaktide, vee ega toidu kaudu. Suur osa C-hepatiidiga nakatunutest ei tea, et nad on nakatunud, kuna haigus kulgeb tavaliselt ilma spetsiifiliste sümptomiteta. Umbes 80 protsendil areneb välja krooniline C-hepatiit. Vaatamata sellele, et haigusnähte ei esine, jätkab viirus paljunemist maksarakkudes ning see võib aastate pärast põhjustada selliseid tüsistusi nagu maksatsirroos, maksapuudulikkus ja maksavähk. Praegu ei ole C-hepatiidi viiruse vastu vaktsiini, kuid on olemas tõhus ravi. Kasutatakse tablettravi, millel ei ole eriti kõrvaltoimeid. Kahjuks ei olnud sel patsiendil võimalik toona kehtinud ravi rahastamise piirangute tõttu õigel ajal ravi saada, aga olukord on muutunud ja alates 1. juulist 2021 on HCV ravi kättesaadav kõigile Haigekassa ravikindlustusega inimestele, olenemata maksakahjustuse ulatusest.
C-hepatiidi viiruse avastamine on väga lihtne – vereanalüüs ja varajane avastamine on väga oluline hilistüsistuste vältimiseks.
Artikli valmimist on toetanud AbbVie OÜ, EE-VHCV-220009